Sõnad nagu “sallivus”, “ksenofoobia”, “homofoobia”, “tolerantsus” ja “demokraatia” ei olegi mõeldud selgete piiride ja määratletud sisuga mõistetena, vaid ebamääraste ja poolreligioossete tootemitena, mille otstarve on tekitada modernses metslases masside teadvust suunavate üksmeele meisterdajate poolt kontrollitud tunnete laviin ning kutsuda seeläbi üles soovitud käitumine, kommenteerib Markus Järvi Lauri Vahtre suurepärast artiklit Postimehes.